Puhkus sai paraku selleks korraks läbi ning nüüd on vaja vapralt vastu hakata karmile reaalsusele, mis ei ole üldse mitte ilus.
Reisist veel nii palju, et minu ootused sinna kaugele minnes ei olnud üldse kõrged, sest paratamatult on jäänud juba mitu-mitu aastat tagasi türgi meestest halb kuvand just nende ''hey sexy gurl'' stiilis spämmide tõttu. Aga ei, olin üllatunud ja täiesti meeldis.
Veits awkward oli, kui tagasi tulles arvati lennujaamas, et ma olen terrorist või midagi, sest kuigi ma olin kõik vidinad ja kulinad enda küljest ära võtnud, hakkasin ma endiselt piiksuma ning ka kohvris oli nende arust midagi VÄGA kahtlast, mis tähendas, et pidin seal teiste ees enda kohvri lahti tegema. Väga kahtlaseks osutusid söetabletid, millest see türgi tädi kohe üldse aru ei saanud ning vaatas neid kui amfetamiinitablette.
Ning ühegi naise käed pole mind nii põhjalikult läbi katsunud.
Aga jälle on see hetk, kus ma ei taha üldse kohe Eestis olla. Minu puhul ei ole tegemist põhjamaade inimesega, kes kannatab seda vihma ja külma ilma. No.. just no. Nii raske oli tagasi tulla ja veel raskem on siia jääda.
____
Ei taha enam teisipäeva peale mõelda.
No comments:
Post a Comment