20150415

Kolmapäev ehk viieteistkümnes



I can't take another step, I cannot live inside my mind,
I can't face another day, I am so fucking tired.

Kuidagi tühi on olla, sest pole midagi, mida oodata. Alati on olnud, nüüd ei ole.
Ebamäärasus.
Null.

Tahaks trenni tegema hakata, väga. Pole ju midagi takistamas, välja arvatud asjaolu, et ma ei tohi veel kuu ja kaks nädalat pingutada. Aga kuidas ma kõik miljon asja oma peast välja saan senikaua?

For I am lost right now as the ocean deep,
I am low my friend and how my heart does sink.

Üldiselt on kõik hästi, sest olen avastanud, et positiivne suhtumine muudab asjad paremaks.
Hommikul ärgates on lumi maas? Okei, las ta olla. Natuke häiriv on, aga millalgi läheb ju taas soojaks.
Tööd on palju? Okei, las olla, sest siis on tegemist vähemalt.
Väikesed asjad.

____
Kõik saab korda.

20150405

Pühapäev ehk viies



''What made you happy once might not make you happy now.''

Ainult üksikud suudavad mõista, teised judge'ivad niisama. Ja ma ei jõua enam, ausalt. Ma ei jõua.

Sain oma ticking timebombist lahti, mis mu sees elutses. Esmaspäeval kell 9 sain analüüside vastused, veidi 10 läbi helistati, et tulge haiglasse. Täna. Kui ma varem oleks kahelnud, siis seekord leidsin endast hämmastava julguse ja nõustusin. Vähem kui neli tundi hiljem tegin check-ini.

Õed ja arstid olid toredad ning naersid mu üle. Ma naersin ka, sest..
..kuna ma ei tea oma vererõhku, siis taheti see mul ära mõõta. Okei, miks mitte. Esimene kord lasin vererõhuaparaadi errorisse, teisel korral mõõdeti 196/43. Kolmandat korda enam ei mõõdetud.
..arst ütles, et võin teed juua, aga ma olen rohkem kohvile truu. Tema oli ka, bondisime.
..õde ütles, et pean kõik vidinad enda küljest ära võtma opile minnes. Jõudsime kokkuleppele, et tunnelid võivad jääda. Meet me half way, eks!
..hommikul enne oppi korjasin vidinaid ära ja keeleneedi kuul kukkus maha. Kuna ma olin rahustite mõju all, siis oli paraku õde see, kes käpuli maas mu kuulikest otsis. Kõik lõppes hästi.
..kui mind juhtmetega ühendati, siis käis taustal Sky Plusi hommikuprogramm. Ellie Gouldingu ''Love Me Like You Do'' tõmbas täiega käima. Õigemat lugu poleks saanud olla.
..peale oppi intensiivis ärgates küsiti, kuidas olla on. ''Igav on.'' Pool tundi hiljem kärutati mind ''koju''.
..''Oih, ma ei tundnud sind äragi. Sinuga polekski nagu midagi juhtunud'' oli õe siiras reaktsioon, kui ta õhtul mu roomiele ja mulle kraadiklaasi tooma tuli. Naersime.
..kanüül tegi rohkem haiget, kui neli õmblust kõhu peal. Õe südamerahuks olin nõus selle ööseks veel käele jätma. Ta oli õnnelik.

Tunnen, et ma olen terve selle olukorra enda jaoks positiivseks muutnud. Ja positiivne on hea.
Aitäh, sõbrad. MINU sõbrad.

_____
Kevad, kus Sa oled?