20141121

Laupäev ehk kahekümne teine



Oh wow, it's been 4 months..

''Inimesed unustavad vaimse, nende silmadeks on raha'' on lause, mille võis leida minu 12nda klassi lõpukirjandist, viidates Salingeri teosele "Kuristik rukkis". Kui ma varem ei osanud seda päriseluga seostada, siis nüüd veendun ma iga päevaga, kui tõsi see on. Ei suuda ära imestada inimes(t)e ihnust ja ahnust ning see viskab üle. Ausalt. Samas ei jää midagi muud üle, kui to suck it up, sest sõna võttes jääd sina kaotajaks.
''Lõppude lõpuks ei huvita kedagi, kuhu kaovad Central Park'ist talveks pardid.''

Ma üritan nii väga, ausalt, aga ma ei oska paremini. Tunnen, kuidas ma kaotan iga päevaga tükikese iseendast and it's starting to get me.
Because ''Never give up'' looks a hell of a lot better on a coffee mug than it does in real life.
Tsitaat filmist Scenic Route, muide. Kuidagi väga akuraatne teine.
Hea film oli üldiselt, natuke sai naerda ka.

On the positive note, In This Momentil tuli uus album välja ning ma julgen väita, et ''Black Widow'' on üks viimase aja parimaid albumeid (sorri, Mars, sorri, Lana). Ei julge väga palju kuulata, rikun ära enda jaoks muidu, aga oi-oi, kui hea see ikka on.

___
1. Lumi tuli maha, vau. Millegipärast ei osanud seda oodata, sest talv tundub nii kaugel olevat.
2. Nägin, kuidas mu auto mu silme ees ära suri ja see ei olnud ilus vaatepilt. Doonorsüda maksab 1000 €.
3. Mäletate seda fotoprojekti, mida ma millalgi mainisin? Hhahah, ma ka mitte!