20161125

Reede ehk kahekümne viies



''The Buddhists say if you meet somebody and your heart pounds, your hands shake, your knees go weak, that’s not the one. When you meet your ‘soul mate’ you’ll feel calm. No anxiety, no agitation.''

see tuli mulle ka üllatusena, ausalt.
kuidas kõik juhtus, ma ei tea. aga ma olen rahul, väga rahul.

kahe plaani ebaõnnestumine peab olema mingisugune märk, sest kui üks kahest plaanist oleks reaalselt täitmisele läinud, siis oleks olukord hoopis teine. siis ei oleks SEDA.

aga SEE on päris.

thanks, universe.

____

BMTH kontsert oli siiani üks parimatest, millest mul on au olnud osa saada.

20160215

Esmaspäev ehk viieteistkümnes


Kaks positiivset, üks negatiivne,
aga kurat,
see negatiivne teeb haiget.

_____
Let it hurt. Let it bleed. Let it heal. And let it go.

20160201

Esmaspäev ehk esimene


Sügisene otsus viis mind jaanuari viimasel nädalal Slovakkiasse. Siinkohal tasub mainida, et minu kõige suurem mägi oli selle ajani olnud Kuutsekas, kuid nüüd tundub Kuutsekas suhteliselt mõttetu kohana. 

Puhkusest polnud reisi puhul haisugi, pigem oli tegemist treeninglaagriga, kus 7:30 on hommikusöök ning tund hiljem startis buss juba mäe poole. Meie hotell asus sellises linnas nagu Liptovsky Mikulaš, mis kohati meenutas maha jäetud annelinna, samas kesklinn oli suht Pärnu. Ühel õhtul kärgatas meie hotelli läheduses korralik pauk, mis pani lõugama nii autode alarmid kui ka läheduses olevad koerad. Ilutulestiku moodi see ei kõlanud, kuid kuna ühtegi sireeni peale seda kuulda ei olnud, siis ju see polnud midagi olulist. Vaadete üle ei saanud kurta - taamal paistsid Tatrad ning kui oleks kaamera ka kaasas olnud, siis oleks facebook pilte täis olnud.

Päevad veetsime me Jasnal, mis asus nii 15-20 minuti bussisõidu kaugusel. Esimesel päeval saime lund ja oli veidi miinust, kuid järgmised päevad tuli soe kevadilm ka mäele. Kolmapäev kulmineerus valusa sabakondi ja tusatujuga, mille tõttu mäepäeva viimased 2 tundi veetsin baaris õlut juues. Kolmapäev oli sitt. 

Mis mind reisi puhul kõige rohkem hämmastas oli asjaolu, et terve meie buss oli vanemaid inimesi täis ja need vanemad inimesed panevad mäel hullu! Enamus sõidab küll mäesuuska, aga on ka vuntsidega 50ndates lumelaudureid. Epic! Ma siin 24selt ei oska veel korralikult sõita..

Kokkuvõtteks toon välja paar tähelepanekut sellest reisist:

  • Lätis (Riia lähedal) on samasugused jõulukaunistused nagu Tartus Sõpruse sillal
  • Kui Tartus on üle linna laiali kokku kolm (?) Feenoksit, siis Riias ja Lätis üldse on iga nurga peal üks Fenikss. Võib-olla on neil väike probleem.
  • Poola on neverending ning Poola politsei arveldab sulas.
  • Slovakid räägivad väga vähe inglise keelt ja mina räägin väga vähe vene keelt (õigemini ei räägigi). You see the problem here? 
  • Slovakkia noored naised on kõik peenikesed! Hämmastav.
  • Slovakkia noored naised on suhteliselt halva stiiliga. Stiil on tugevalt mõjutatud mustlastest, keda Slovakkias on rohkem kui küll. 
  • Poes on hinnad Eestiga üsna sarnased. Jah, veinid on odavad ning ka mõne õlle kuuspakk läks 2.88 maksma, aga üldiselt ei saa väita, et Slovakkia mingi teab mis odav riik oleks. Ei ole. 
Tagasi koju jõudes oli tunne nagu poleks ära käinudki. Same old, same old. 
Nüüd pole enam midagi oodata. 

_____
And it ain't tears, baby, it's just the rain
Falling from the sky in perfect grace