20150518

Esmaspäev ehk kaheksateistkümnes


Uskumatu, et juba kahe nädala pärast on esimene juuni. Ja juuni tähendab suve!
Samas ei ole praegu maikuu tunnet. Aeg on seisma jäänud ning märts oli ju alles eile. Juhtunud on kõik, aga samas ka mitte midagi.

Olen jõudnud selle ajaga nii palju teha, nii paljudes kohtades olla, nii palju näha. Ööd venivad hommikusse ning tõusev päike paneb päevale punkti, olgu see punkt siis ilus või mitte. Ja see on okei. I'm living again.

Rulluisutamine on viimasel ajal teemaks. Läbitud distants muutub iga korraga järjest pikemaks ning vaikselt mõlgutan peas mõtet augustis rulluisumaratonist osa võtta.  Kuhu see mõte välja jõuab, seda näeb alles augustis. Senikaua aga loodan, et vastutustundlikud koeraomanikud ei lase enam oma pitsudel kergliiklusteel rihma otsas vabalt üle tee joosta. Eile läks veel hästi, järgmine kord enam ei pruugi. Ei ole valmis veel hammastest loobuma.

____
Just cross the waters. I'll be okay. 

20150501

Reede ehk esimene


Peaks aja maha võtma, puhkama, lihtsalt olema. Ajataju on kadunud ning nädalatagused kohtumised ja tegemised tunduvad ammustena. Nii palju on juhtunud, mis ei ole üldsegi halb, kuid ma tunnen, et mu energia hakkab otsa saama. Ei jaksa enam.

Käisin jooksmas ükspäev, kusjuures. Siinkohal tasub mainida, et pika maa jooksmine resulteerub minu mitte hingamisega. Nii oligi, aga ma pidin seda tegema. I just couldn't breathe ja seda nii otseses kui ka kaudses mõttes.

It's 7.02
someone calls your name
somewhere in the rubble there's a flame
somewhere in the dark is your past
telling you to never look back.

Üldiselt pooldan positiivsust, aga alati ei saa rainbows and butterflies olla.
___
hello, may, please be good.