Uskumatu, et juba kahe nädala pärast on esimene juuni. Ja juuni tähendab suve!
Samas ei ole praegu maikuu tunnet. Aeg on seisma jäänud ning märts oli ju alles eile. Juhtunud on kõik, aga samas ka mitte midagi.
Olen jõudnud selle ajaga nii palju teha, nii paljudes kohtades olla, nii palju näha. Ööd venivad hommikusse ning tõusev päike paneb päevale punkti, olgu see punkt siis ilus või mitte. Ja see on okei. I'm living again.
Rulluisutamine on viimasel ajal teemaks. Läbitud distants muutub iga korraga järjest pikemaks ning vaikselt mõlgutan peas mõtet augustis rulluisumaratonist osa võtta. Kuhu see mõte välja jõuab, seda näeb alles augustis. Senikaua aga loodan, et vastutustundlikud koeraomanikud ei lase enam oma pitsudel kergliiklusteel rihma otsas vabalt üle tee joosta. Eile läks veel hästi, järgmine kord enam ei pruugi. Ei ole valmis veel hammastest loobuma.
____
Just cross the waters. I'll be okay.
No comments:
Post a Comment