20130404

Neljapäev ehk neljas



Elav näide, et facebooki jagamiskuulutustest on kasu ka (kuigi ma vihkan neid jagamisi ja ignoreerin neid enamasti täielikult) - leidsin oma vanaemale uue kutsa ning see kuts on kõige armsam olevus, keda ma näinud olen.
Võib-olla on asi selles, et ta kiindus minusse ära ning oma kuue eluaasta jooksul on ta pidanud mitmes kodus olema ning nüüd on tal hea, ma ei tea.
Igatahes on mul praegu nii kurb, et mina olen Pärnus ja tema on Tartus ja ma ei näe teda mitu-mitu päeva. Aga tal on kodus ka hea.

Ja siis ma imestan - no offence muidugi - kui minuvanused lapsi saavad. Ma ei mõista. Milleks? Aga kui soovi on, siis go for it. Ma olen õnnelik, kui ma vanaema koeraga saan väljas käia ja teda nunnutada.
Korra päevas võib sitta koristada, aga mitte kogu aeg, if you know what I mean.
Ma ei suuda vahepeal ennastki taluda, veel vähem mingit nutvat titte.

Ärgem saage nüüd valesti aru, ma ei vihka lapsi, ma lihtsalt ei taha endale ühte sellist asja.

____
Homsest hakkan produktiivseks!

2 comments:

  1. Tead, selle lastesaamisega on naljakas lugu - me tundume endile vist igavesti ülinoortena ja "mis mõttes meievanused lapsi saavad". Et jumala eest, ise küll kunagi sellesse ikka ei jõua, et oleks VALMIS lapsi saama.

    A räägitakse, et see valmisolek, hakkamasaamine ja tasakaalukus tuleb lapse sünniga.

    Ära muretse, mul veel plaanis pole,a mõtle, meie vanemate generatsioon küll sai meievanuselt juba lapsi, nii tore ju, kui noored vanemad on, hahahaha

    ReplyDelete
  2. Noored vanemad on muidugi toredad, ei vaidle vastu.
    ''I want to go places and see people. I want my mind to grow. I want to live where things happen on a big scale''.
    Lapsega on võimalused tunduvalt rohkem limiteeritud ja ma ei suuda kohati mõista, miks ning kuidas teised ei taha.
    Aga nüüd on aeg selle kližee jaoks, et kõik inimesed on erinevad.

    Ja korra ma reaalselt arvasin, et noniii, sul vist on laps tulekul, hahaha.

    ReplyDelete