Härmas muru ja heinapallid, tõusev päike. Kõik oli nii ilus ja rahulik.
Hämmastav.
Ning ma ootan lund, päriselt. Mitte ainult lumelaua pärast, vaid ka selle.. rahu (?) pärast, mis tekib.
Puhas, puutumata lumi, millele saan esimesed jalajäljed teha.
___
Juhhei, suutsin näpu diivani ja ukse vahele jätta. Kõlab imelikult? Saime uue diivani kätte ning oli vaja see uksest sisse saada ja hops. Arstid mõtlesid küll, et mida kuradit ma ajan, sest ega ma ei täpsustanud.
Luu katki pole, teie rõõmuks ning ka minu obviously, aga midagi seal juhtus. Pean fancyt lahast kandma 2 nädalat.
PS. Sitaks valus on.
No comments:
Post a Comment