Vahepeal ma vihkan teisi, aga vahepeal vihkan ma ennast veelgi rohkem. Eriti siis, kui olen 2 tundi pildistanud imelist tattood, mis valmis Marite kõhule ja hiljem jutustades vajutan kogemata allanoolt ja eneselegi teadmata on kaamera mälukaart tühi.
Uskuge või mitte, aga sellele mõeldes tahaks endale valusa bitchslapi anda, aga masohhist ma ei ole, oh ei.
No comments:
Post a Comment