Kolmapäev ehk kolmekümnes

Korterivahetus möödus üllatavalt hästi, ei kurda.

Kurdan aga kurgukaakide üle, kes liivapaberiga lihvimistöid teevad. Arghhh.

___

Osake minust sureb iga kord, kui näen, et lund sajab.

Laupäev ehk kahekümne kuues

Lumi?! Mine tagasi pilve sisse ja ära plaanigi sealt enam alla sadada!

I iz mad.

Teisipäev ehk kahekümne teine

You can try to resist

try to avoid that ice.

But you know,

but you know that you can't fight the gravity.

Vähemalt ei ole põlv enam sinine, vaid on kollane rohelise varjundiga.

___

Kevad, kus Sa oled?!

off to school I go, bye

Esmaspäev ehk neljateistkümnes

Nägin unes, et käisin lumelauaga sõitmas (valged lühikesed püksid jalas, sinine t-särk seljas) ja kuna mu kallis venna läks autoga lambist Lätti, siis paaniliselt hakkasin kooli poole jooksma, sest transporti ma sinna ilmselgelt ei saanud. Kuna tund oli kohe-kohe algamas, ei olnud mahti vahetada riideid ja nii ma siis jooksin elueest sinna tundi, kuhu ma siiski 5-10 minutit hiljaks jäin.(Vahemärkuseks tasuks öelda, et tund toimus auditooriumis numbriga 208.)

Unenägu sai läbi, tsillisin niisama korteris ringi ja tegin hommikusi toimetusi. Arvuti juurde naastes leidsin eest vilkuvad msni aknad küsimustega "Õu, kus sa oled?" ja "Kooli tuled?". Sain teada, et juhtimise aluste prax oli lisandunud tunniplaani, millest ma esimest korda kuulsin. Vaadates kella otsustasin jääda koju. Kui oleksin kooli jooksnud, oleksin jäänud praxi hiljaks 30 minutit. Hiljem kooli jõudes nägin, et juhtimise praktikum toimus auditooriumis 208.

MINDFUCK.

Teisipäev ehk kaheksas

Salli kaela pannes tundsin kõditekitavat liikumist oma kaelal. Paanikaga tõmbasin salli kaelast ja üritasin võimalikult kiirest kõdiallikat kaelast ära saada, pühkides meeleheitlikult viis-kuus korda kaela, et jumala eest seal ämblikku poleks. (Vahemärkus - kõik väikesed mustad asjad, olevused, imelikud kõdiallikad on minule kui arahnofoobikule alati ämblikud.) Paranoiliselt üritasin uuesti salli kaela panna, kuid ehmatusega tõmbasin selle uuesti kaelast, sest kõdiallikas oli endiselt seal! Salli silmitsedes avaldus minus sisemine blondiin – kõdiallikaks olid paar niiti, mis salli küljest lahti olid tulnud.

Neljapäev ehk kolmas

Casual neljapäeva õhtu 2.0

___

Palun mulle üks päike ja plusskraadid, pretty please.

Kolmapäev ehk teine

Oled sa hommikul üles ärganud teadmisega, et unes nähtu oli reaalsus? Ja siis tuleb see hetk, kus kõik muutub selgeks, unenägu puruneb ja oled tagasi hallis argipäevas. Tehes hommikusi toimetusi ei suuda peletada mõtteid eemale sellest unenäost, sest keha ja mõistus ei tee koostööd, kuid seda pole vajagi. Peas kordub nähtud unenägu sellises vormis nagu see oli mõni hetk tagasi, enne kui äratuskell kõik purustas. Minut minuti järel hakkab unenägu häguseks muutuma, meeles on vaid kohad, mis tekitasid kirjeldamatuid emotsioone. Ja siis, kui sa oodatagi ei oska, kaob see unenägu su peast, alles jääb tühimik. Ükskõik, kui palju üritad peas seda unenägu uuesti läbi mängida, ei ole miski enam endine. Alles on jäänud vaid emotsioonid, mis kuskilt südamesopist tahaksid välja tulla, end maailmale näidata, end teistele näidata. Aga ei, need emotsioonid jäävad vaid unenägudesse, nendesse pisikestesse muinasjuttudesse, mis meid karmist reaalsusest aeg-ajalt eemale tõmbavad, sest vaid unenägudes lähevad meie soovid täide.

Teisipäev ehk esimene

Kahekümne esimesel lähen kolmekümne sekundiga Marsile!

Aitäh, Tele2.