Pühapäev ehk kahekümne viies

Halleluuja, sain tapeedi seina eile. Loodaks täna parketi ka maha saada ja siis oleks juba väga viis. Varsti saab suurte laste legodega mängima hakata ehk mööbli kokku panna.
Ma ei tea, mis mul viga on, aga mulle tohutult meeldib esimesed 15 minutit juppe kokku lugeda ja juhendist üritada aru saada, seda ise samal ajal kommenteerides ja sõimates. Ja siis hiljem, kui saab aru, mis kus toimub, siis võiks professionaalseks mööbli kokkupanijaks hakata.

____
Veider, kui ei pea enam kooli minema.

Kolmapäev ehk kahekümne esimene

Hämmastav, kui inimtühi üks linn olla võib. Kesklinnast koju kõndides ei tulnud mulle mitte ühtegi inimest vastu ning alles kodus juures sõitis mööda 3 autot. Kell oli alles 23.
Ja mulle ei meeldi inimtühjad linnad, kus elu ei käi.

____
Üks eksam tehtud, päris mitu veel oma järjekorda ootamas.

Pühapäev ehk üheteistkümnes

Kui mu blogi oleks potilill, siis oleks ta ammu ära närtsinud.

Vahepeal on november saabunud ning hetkeseis on selline, et kahe nädala pärast on koolis auditooriumites istumise ja numbrimängu mängimise aeg läbi. Say what? Eksole.
Nii palju asju vaja nüüd selle kahe nädala jooksul ära teha ja siis saab tempot maha võtta ja praktikale minna.

Tartus on mu tuba endiselt täiesti ära lammutatud ning see tähendab, et jätkuvalt ei ole mul kodus ööbimiskohta. Irooniline on ka see, et ema pani mind rahvaloenduse ajal Tartusse ajutiseks elanikuks. Väike vihje vist.

____
Pole küll eriline jõulude fänn, aga vahepeal tekib eelseisvale pühadeajale mõeldes mõnus tunne küll.