Reede ehk kahekümne teine

* Annad Candy Crushile sõrme, võtab ta terve käe ning varsti sinu enda.
Millalgi ammu kolledži ajal mängisin seda veidi aega, nii esimesed 20 levelit, kuniks oli vaja facebookis sõprade abi küsida. Loobusin, sest ma ei taha oma sõpru ometigi tüüdata ju.
Paar nädalat tagasi mõtlesin, et no mis see siis ära ole, natuke võib ju mängida. Võin väita, et paari nädalaga on mu stressi ja frustratsiooni tase märkimisväärselt tõusnud.

** Ma ei mõista inimesi, kes puupüsti täis bussis üritavad enne enda peatust ukse poole liikuma hakata. Kui idioot sa olla saad? Hea, kui ma suudan käe tasku panna, et mp3st lugu vahetada, üritades samal ajal teise inimese perset mitte katsuda. Ja siis tuleb iga kord keegi geenius, kelle soov bussist väljuda on nii meeletult suur, et ta ei suuda oodata 30 sekundit, vaid hakkab läbi inimseina väljapääsu otsima. Ausõna, debiilikud, ma ütlen teile varsti paar kurjemat sõna, sest kui ma pean sõitvas bussis käed lahti seisma, oma tasakaaluoskust harjutama ning vaatama, kuidas ma oma koti inimeste vahelt SINU pärast kätte saan, siis oled sa väärt rohkemat, kui paari kurja sõna.

*** sleep-work-sleep on kujunenud igapäevaseks mustriks, sest peale tööd ei ole energiat ja jaksu mitte millegi jaoks ning kuna hommikune ärkamine ei ole mitte hiljem kui 6:27, siis saabub õhtune tuduaeg juba varakult. Aga mulle ei meeldi nii, sest ma tunnen end nagu keskealine naine, kelle igapäevane teekond kulgeb marsruudil kodu-töö-kodu ning see on ka kõik, mis mu elus toimub. Kontoritöö EI ole mulle, aga tööd peab tegema ja raha on ju vaja teenida.
Ning see on Eesti, mis tähendab, et kõik sakib niikuinii.

**** Tegelikult mul oli asju veel, mille üle rantida, aga praegu ei meenu ning hiljem ei ole kasu, kui need meelde peaksid tulema,
seega laters, baby.

_____
Vähemalt saab märtsis musude kontserdile minna ehk asi mida silme ees hoida ja mille nimel elada.

Reede ehk kaheksas

Invincible summer, Inks, invincible summer.
you can do it.

accept what is and forget what was.
ma ei taha unustada,
aga raske on aktsepteerida,
kui ma katki olen.

____
Eddie Vedder - Hard Sun

Teisipäev ehk seitsmeteistkümnes

Neljapäeva hommikul kell 02:05 stardib buss Riia poole, mis tähendab, et ma praktiliselt lahkun homme. Üldse pole tunnet, et ma nüüd lähen, aga aeg-ajalt jõuab reaalsus kohale ja süda kukub saapasäärde.

igatahes,
mida ma tegelikult tahtsin öelda/teha:
http://inkssoojalmaal.blogspot.com/

arvatavasti tuleb järgneb blogipostitus sinna blogisse, nii et kes huvi tunneb, saab silma peal hoida.


____
AirBalticu pardale ega ka äraantavasse pagasisse on keelatud võtta/jätta patareisid ja akusid. Ehk siis nägemist läpaka, telefoni, mp3-e, kaamera ja tabla aku? Naljatilgad.

Reede ehk kolmeteistkümnes

SOOOOO this is happening.

Jep, see oligi minu suur uudis.
Kui ma aasta tagasi septembris kirjutasin oma teise blogisse, et "Ma ei ole siin lõpetanud. Ma ei ole Hispaanias lõpetanud," siis nagu näha, ei jäänud need niisama sõnadeks. Kuidas oleksidki need niisama sõnadeks saanud jääda, see on minu Hispaania ikkagi!

Ma ei tea, mida elul mulle pakkuda on. Ühtlasi ei tea ma ka seda, mis täpsemalt saama hakkab.. või millal ma tagasi tulen. Ma tean vaid seda, et tegemist on võimalusega, mida ma ei saa käest lasta ning kui ma oleks otsustanud siia jäämise kasuks, siis ma vihkaksin end elu lõpuni.
Ja ennast vihata on halb.


____
Mulle ei meeldi sügis, kohe üldse mitte. Jah, ilus on küll, kui puudel on värvilised lehed ja muud sellist, samas kui ma näen tumblris pilte, kus on vihmane ja sombune ilm, siis thanks but no thanks. Isegi selle peale mõtlemine tekitab masendust. Õnneks paistab praegu päike.

Esmaspäev ehk teine

Esiteks.
Kõik on uus septembrikuus! Jaa, mu blogi layout muutus palju heledamaks ja rõõmsamaks ning pildid on ka nüüd suuremad. Tegelikult on mul uudiseid, mida ka teistega jagada (osad teavad, osad mitte), aga praegu on veel natuke liiga vara. Varsti, nii umbes 10 päeva pärast.

Teiseks.
Ma ei tea kuidas, aga mu blogile on sattunud järjepidevalt keegi Menlo Park'ist, Californiast ning Fort Nelsonist, Kanadast. Ja on ka teisi huvitavatest kohtadest inimesi. Igatahes, cheers, you guys!


____
Have a nice school year, suckers! luv u.

Neljapäev ehk kahekümne üheksas

Mõtlesin, et ei ole siia tükk aega pilte lisanud, seega might as well võin need siia toppida.

Enesetunne on päris halb.

____
Asjad on liikuma hakanud.

Esmaspäev ehk kahekümne kuues

Tead, Inks, mida sa pole kaua aega teinud? Õudukat vaadanud. Mine koos teistega The Conjuringi vaatama, sest see sobib ideaalselt pühapäeva õhtusse.
Are you fucking kidding me?
Mulle ei meeldi õudukad, sest iga kord kui ma ehmatan, olen ma sammukese lähemal infarktile. Mis te arvate, palju mul infarktist puudu jäi, ah?
Filmi lõppedes olin vaimselt nii kurnatud ja ma ei osanud enam midagi mõeldagi.
SAMAS ei ole mul filmi kohta ühtegi halba sõna öelda, sest süžee oli hea ning näitlejad olid ka head. Mis mulle The Conjuringi puhul meeldis oligi see, et seal ei olnud midagi rõvedat. Rõveda all mõtlen ma just soolikaid ja verd ja jäsemete küljest rebimist ja misiganes, mis olid olemas kõigis Saw osades.

Tänase päeva heategu on ka tehtud. Vend leidis väljast telefoni, panin enda kaardi sisse, teise korraga sain ekraani turvalukust jagu (you didn't expect that, now did you?) ning oligi telefoni omaniku ema käes. Naljakas on see, et tüdruku vanaema elab minuga samas trepikojas ja ma näen teda kogu aeg. Igatahes, järgnevalt üks kasulik mõttetera:
kui leiad telefoni, siis esimese vahendina omaniku leidmisel kasuta oma mõistust mitte Facebooki.


____
OH WAIT, YOU FORGOT SOMETHING.