Pühapäev ehk kolmas

Otsustasime eile preili T-ga, et lähme Riiga Lanat kuulama/vaatama juunikuus!
Kuidas ja millega, seda veel ei tea, aga küll kuidagi ikka saab, onju? Küll kuidagi ikka järgmine päev lõpetamisele ka jõuan, onju?

Mu ootused on võrdväärsed Marsi kontserdi omadega.

..sest preili Del Rey on lihtsalt võrratu!


Ema ei jaga mu vaimustust ja veel vähem jagab ta seda kolmapäeval, kui ütlen, et mul pilet olemas.
It's gonna be a tough one.


_____
Tervis, plzplzplz ära vea alt.

Laupäev ehk teine

Informeerin juba aegsasti, et järgnev jutt keskendub kunstile. Lugemine omal vastutusel.

Igatahes, mulle tohutult meeldivad Lesser Ury maalid. Mitte, et ma nüüd oskaks õiget terminoloogiat kasutada või midagi, oh ei. Lihtsalt silmal on ilus vaadata ja tema maalide puhul (nt. nagu see ülemine "Night Lights") on olemas see miski, mis köidab tähelepanu.

Claude Monet "Waterloo Bridge"

Mu väike vend ütleks arvatavasti Monet' maali kohta, et see on mingi suvaline sinist värvi plätserdus, aga mulle meeldib. Mulle meeldib fakt, et mida kaugemalt vaatad, seda rohkem hakkab pilt esile kerkima.

Giuseppe Crespi "Kitchenmaid"

Mis selles nii erilist on? You tell me. Ma ka päris täpselt ei tea, aga ometi on olemas see miski.

Salvador Dali "The Persistence of Memory"

Salvador Dali maal ei vaja vist tutvustamist. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui see maal mu seina ehiks.


____
Lana Del Rey unreleased lood paitavad mu kõrva.
Palun kinkige mulle pilet tema kontserdile.

Reede ehk esimene

Ma olen nii kade nende peale, kes teavad täpselt, mida nad oma eluga peale soovivad hakata ning teevad tänu sellele õigeid valikuid.

I have no fucking idea what I'm going to do.
Ei teadnud gümnaasiumi ajal, peale gümnaasiumit ja nagu näha, siis ei tea ka peale ülikooli lõpetamist (eeldades, et ma saan oma paberilipiku kätte).
Tahaks edasi õppida, näiteks minna magistrisse. Magister omandatud baka erialal tähendab aga Pärnus spaateenuste või mingite sarnaste asjade disaini õppimist. Thanks but no thanks. Iga kord enne Pärnusse minekut on tunne, et keegi teeb vastukarva pai.

Ma ei saa öelda, et ma oma valitud erialaga rahul oleks, samas ei olnud see niiiii hull ka ju. Ehk olid mu lootused ja ootused liiga kõrged. Turismiga seonduvad ikka välismaised atraktsioonid ja kuurortid ja suured hotellid ja päike ja ... Meid vorbiti aga põhiliselt administraatoriteks. Nope, pole minu teema.
Aga mis on minu teema?

Ja siis tulevad need küsimused: mida sa peale kooli lõppu teed? Lähed siis õendust õppima (kaks aastat tagasi mainisin kogemata, et võiks ju ja nüüd ei saa rahu enam)? Lähed peale kooli tööle? Oled mõelnud, mis sa tegema hakkad?

Eestimaa tolmu tahaks jalgelt pühkida, seda võin vaid öelda.
Millal?
Kes teab..


____
March, be good to us.

Teisipäev ehk kahekümne kuues

Vaatasin just Step Up 4 ära (shh, ma tean, et see on juba ammu väljas) ja endiselt paneb kogu koreograafia mind ahhetama ja ohhetama. Nii, nii võimas, even though filmi süžeed väljendab sõna 'meh' ning ka näitlemine ei saa paremat reaktsiooni.
Samas sai Tatumite perekond esimeses osas palju paremini hakkama, minu arust. Aga siis oli tegemist esimese osaga, nüüd liiga ära leierdatud juba.
Still,
tants on jube vinge.

Django Unchained oli aga pea 3-tunnise filmi kohta ka täiesti okei, isegi parem kui okei. Tavaliselt on pooleteise tunni möödudes mu tähelepanu läinud ja pepu ka valus, aga, üllatus-üllatus, Django puhul nii ei olnudki. Vähemalt see tähelepanu osa.
Ja Samuel L. Jackson oleks võinud saada parima kõrvalosa Oscari,
cos damn gurl, he was funny as sh*t.

______
Märts, aprill, mai, 15. juuni ja mis edasi?

Neljapäev ehk kahekümne esimene

See on nii tavaline, et ma näen unes tulistamisi ja erinevaid action-filmide stsenaariumeid, aga see, et ma näen reaalselt kellegi surma.. Siiani olen veel suhteliselt freaked out. What the fuck, alateadvus?!

Vähemalt avastasin eile, et Joseph Gordon-Levitt'il on jube armas naeratus.


____
So you've got the morning, I got midnight
You are patient, I'm always on time
Oh, what would I do without you..

Neljapäev ehk kahekümne neljas

Vahepeal olen paar pilti ka teinud ning et need mulle arvutisse ainult ei jääks, siis otsustasin need siia ka panna,

just because I can.

____
Aga päriselt, kuidas ma finantsi selgeks saan niimoodi, et järeleksamis vähemalt E ära tuleks?

Kolmapäev ehk kahekümne kolmas

Kas pole mitte veider, kuidas mõned lood suudavad tekitada nii palju mälestusi ja emotsioone? Nagu oleks tegu meie elu soundtrack'iga.
Ei taha siin mingit deep'i juttu ajama hakata, aga lihtsalt jäin mõtlema sellele.

Näiteks Seether - Careless Whisper-iga meenub mulle alati esimest korda bodypumpis käimine. Nimetatud lugu käis venitusharjutuste ajal taustaks. Ma ei teadnud seda lugu ning poolsurnult koju jõudes otsisin selle loo sõnade järgi üles.

Nicki Minaj - Starships-iga tuleb meelde Hispaania ja kuidas seda lugu mängiti igas klubis, kus me käisime. Alles Eestisse jõudes sain teada, kes selle esitaja üldse on.

The XX - You Got the Love (Florence & the Machine cover) meenutab automaatselt 2011. aasta sünnipäeva, kui päev hiljem 6ndal oktoobril ärgates leidsin oma facebook'i seinalt Liisi poolt lingitud loo. Ning Steve Jobs suri ära.

Lana Del Rey - Summertime Sadness-i kuulasin esimest korda Hispaanias olles, sest keegi jagas seda Facebook'is (kui ma ei eksi, siis oli see mu sugulane). Esimest korda kuulasin seda klappidega. Teine kord ei olnud klappe kaasas ning Helen istus ka fuajees ja seega kuulis ka tema seda lugu. Mitte just esimest korda, aga minu kõrval ei jäänud tal muud üle lihtsalt. Ja siis ma kuulasin seda paar korda veel. See lugu on minu jaoks Hispaania.

Hispaania on minu jaoks ka Bryan Adams - Summer of '69, sest see võttis kõik kokku. Kogu suve, kõik inimesed, sündmused, feilid. Kõik. Ning siis tuli head aega öelda.

Tegelikult neid lugusi on veel ja veel, aga actually no one cares ja ma pean kooli minema. Mis ma tahan öelda, on see, et suvalised lood tulevad meie ellu ootamatult, jäävad meie mõtetesse, mälestusse ning ei lahku sealt. Täpselt nagu inimesedki, kelle võib küll ajapikku unustada, kuid just mõned väikesed asjad meie elus, väikesed juhtumid seostuvad kohe teatud isikuga.
Ja see ei ole üldse mitte halb.
Minu arust on see armas, sest keegi ei taha olla inimene, kes lihtsalt ära unustatakse.

____
Thomas Edison's last words were: "It's very beautiful over there." I don't know where there is, but I believe it's somewhere, and I hope it's beautiful.